Puurkaevud

Maaküte, energiakaev ja soojuspuurauk

Tihti tuleb ette olukord, kus soovitakse paigaldada maaküte ehk maasoojuspump, kuid vaba maapinda horisontaalse kollektori paigaldamiseks napib või ei soovita aeda üles kaevata. Sellisel juhul on mõistlik kaaluda vertikaalse lahenduse kasuks otsustamist: energiakaevuna saab kasutada nii avatud süsteemi (puurkaevud) või suletud ehk tamponeeritud süsteemi – soojuspuurauk.

Energiakaev (avatud süsteem)

Energiakaev ehk tavaline puurkaev on avatud süsteem, kus rajatakse kaks kaevu, ühest võetakse vesi, eemaldatakse soojus ning seejärel juhitakse vesi tagasi teise kaevu. EnergiakaevPõhjavee temperatuur on aasta läbi konstantne ning ligilähedane pinnasetemperatuurile samal sügavusel. Sügavusel 25-75 m on põhjavee temperatuur Eestis 6,5-7 ºC. Põhjavee toomiseks pinnale kasutatakse 10-30m sügavusi, aga ka 70 m ja sügavamaid puurkaeve. Puurkaevude tootlikkus peab vastama vajalikule soojusvõimsusele. Puurkaevust pumbatakse põhjavesi elamus asuvasse soojuspumbavälisesse soojusvahetisse, kus põhjavesi jahutatakse soojuspumba abil temperatuurile 3-4 ºC ja suunatakse kas tarbimisse või maa alla tagasi. Maa alla suunatakse vesi teise puurkaevu kaudu, mis peab asetsema vee liikumise suhtes pinnases allavoolu, et vältida ühe ja sama vee korduvat kasutamist. Puurkaevu tootlikkus peab tagama soojuspumba võimsusele ja olmevajadustele vastava veehulga.

Puurkaevu vee kasutasega küttelahenduses ei muutu põhjavee tase veehorisondis, sest avatud süsteemi võib vaadelda ühendatud anumatena, kus ühest puurkaevust võetav vesi viiakse teise puurkaevu kaudu maa alla tagasi veetaset muutmata. Oluline on, et puurkaevud oleksid ühesügavused ja asuksid samas veehorisondis.

Soojuspuurauk (kinnine süsteem)

Moodsam lahendus on samas soojuspuuraugu ehk kinnise süsteemi rajamine (tamponeeritud). Energiakaev, puurkaev, soojuspuurauk Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala, ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Puuraugud on sügavusega 50-250 m ja keskmiselt on vaja eramu küttevajaduse katmiseks puurida 1m puurauku 1 m² köetava pinna kohta. Tegelik puurimise vajadus sõltub kivimi koostisest ja selle veeküllastatusest ning hoone energiaklassist ja pumba parameetritest. Lisaks tuleb arvestada puuraukude hulka ja nende omavahelisi kaugus. Rusikareegli järgi võib öelda, et 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10 kW) on vaja puurida ca 150-200 m sügavusele. Seda võib teha mitmes osas, nt 2×100 m puurauku või 4×50 m puurauku (vahe peab olema 5-6 m). Puurimissügavus otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi (vastavalt maasoojuspumbale). Suurel määral oleneb lõplik lahendus ka kohalikust omavalitsusest. Näiteks Tallinnas peaks arvestama võimalusega puurida kuni 50m sügavusele, kuid samas võib mitu puurauku üksteise lähedale rajada. Mõnes teises Eesti regioonis pole probleemi ka ühe 250 m sügavuse puuraugu rajamiseks.

Soojuspuurauk ja hind

Soojuspuuraugu kinnise süsteemi rajamise hind on 40-60 EUR jooksva meetri kohta. Tavapärase protsessi kohaselt annab tellija esmalt teada oma maja soojuskoormuse kW (näiteks 200 m² maja puhul tavapäraselt 10 kW) ning eelistuse sobiva maasoojuspumba osas. Kui rusikareegli järgi tuleb 10kW soojuskoormuse katmiseks puurida ca 150-200 meetri sügavusele, siis horisontaalset kollektorit tuleb paigaldada ca 500 m. Seega, kui näiteks 150 meetri sügavuse puuraugu rajamine läheb maksma ca 6000 EUR (150×40), siis maakollektori paigaldamine 1850 EUR (500×3,60) – keskmine maakollektori paigaldamise hind on 3,60 EUR/meeter (võtmed kätte lahendus). Kuigi soojuspuurauk on kallim, siis omab ta eeliseid nagu parem kasutegur, ei ole vaja haljastust rikkuda ning saab paigaldada väikestele kruntidele.

Eestis saab soojuspuuraukude puurimiseks loa

Alates 2013 aastast on Eestis toimunud kiire areng puurimislubade väljastamiseks ning tänaseks on soojuspuuraukude näol tegemist täiesti reaalse alternatiiviga horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile. Soojuspuuraugu eelisteks on näiteks suurem kasutegur (ei sõltu ilmastikust), ta on vastupidav, saab paigaldada väikestele kruntidele ning ei kahjusta haljastust. Kuna maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinna 1 m sügavusel, siis on tagatud ka parim võimalik soojuspumba kasutegur ehk COP. Soovitame tutvuda ka erinevate maasoojuspumpade võrdlustestidega, Maaküte.ee infoportaaliga ning vajadusel küsida konsultatsiooni puurijatelt.