Puurkaevud

Puurkaevu rajamine

Puurkaevu rajamine

Kui ajalooliselt on hajaasustatud piirkonnas joogivee saamiseks rajatud enamasti salvkaeve põhjavee ülemistesse kihtidesse, siis nüüd eelistatakse puurkaeve. Puurkaevud, mis avavad sügavamaid põhjaveekihte, on suure tootlikkusega ja konstantse veeandvusega võrreldes salvkaevudega. Lisaks on puurkaevud maapinnalt lähtuva reostuse eest paremini kaitstud.

Puurkaevu rajamine koondab enda all üksjagu suhtlemist kohaliku omavalitsuse (KOV) ja Keskkonnaametiga vajalike taotluste ja lubade kooskõlastamiseks. Maaomanikul on esmalt vaja kooskõlastada KOV-s puurkaevu asukoht, edasise eest hoolitseb reeglina töö teostaja.

Tähtsaim nõue on, et puurkaev peab vältima kasutatava veekihi reostumist kaevu kaudu. Selleks seatakse nõuded kaevu konstruktsiooni ja sanitaarkaitse- ning hooldusala osas. Kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (ka erakaevu hooldusala peab olema vähemalt 10 meetrise raadiusega).

Videoülevaade puurkaevu rajamisest

Asjaajamine puurkaevu planeerimisest üle andmiseni

  1. Tellija esitab kohalikule omavalitsusele (KOV) puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse. KOV, arvestades üld- ja detailplaneeringut, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi, kas kooskõlastab asukoha või mitte 10 tööpäeva jooksul;
  2. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik/ettevõte puurkaevude projekteerimise alal koostab projekti;
  3. Tellija (omanik) taotleb KOV-st kas kirjalikku nõusolekut (juhul, kui projektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese veevajaduse rahuldamiseks) või ehitusloa (juhul, kui projektikohane tootlikkus on üle 10 m³/ööpäevas mitme kinnisasja või enam kui 50 inimese veevajaduse rahaldamiseks);
  4. KOV edastab tellija koostatud puurkaevu rajamise taotluse, asukoha kooskõlastuse, projekti ja sanitaarkaitseala projekti (kui selle koostamine on õigusaktide kohaselt nõutav) Keskkonnaametile, kes kooskõlastab taotluse või mitte 10 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest;
  5. Sõltuvalt Keskkonnaameti kooskõlastamisest/keeldumisest, KOV kas väljastab või mitte ehitusloa või kirjaliku nõusoleku, mis kehtib 2 aastat;
  6. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik/ettevõte rajab puurkaevu pidades puurimistööde ajal puurimispäevikut ning korraldab veeproovide võtmise atesteeritud veeproovivõtja poolt;
  7. Puurkaevu rajanud isik/ettevõte korraldab puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu keskkonnaregistrisse kandmise vormi täitmise ja esitab selle Keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates;
  8. Keskkonnaamet kontrollib puurkaevu kohta esitatud andmeid. Juhul, kui puurkaevu andmed esitati elektroonilisel teel, registreerib Keskkonnaamet nõuetekohased andmed keskkonnaregistris 10 tööpäeva jooksul andmete esitamisest arvates. Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevule tekib katastrinumber;
  9. Puurkaevu tellija esitab puurkaevu kasutusloa taotluse KOV-le lisades juurde keskkonnaregistri väljavõtte puurkaevu kohta. Ühisveevärgi puurkaevu kohta on vajalik ka Terviseameti nõusolek.

Puurkaevu toodang

Puurkaevu toodang oleneb konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist jne. Seepärast määratakse iga konkreetse kaevu toodang ja kasutustingimused proovipumpamisega. Oluline on arvesse võtta, et sageli väheneb ajaühikus puurkaevu jõudva vee hulk filtri läbilaskvuse halvenemise tõttu, põhjuseks ummistus liiva või rauaühenditega.

Puurkaevu rajamine ja asukoht

Puurkaevu rajamine sõltub ka asukohast. Asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (ka erakaevu hooldusala peab olema vähemalt 10m raadiusega). Väga oluline on ka manteltoru paigaldamise kvaliteet. Manteltoru tagune peab olema veetihedalt täidetud tsemendi või saviga. Filtri ja filtritaguse puiste paigaldamine on vajalik kaevu töötava osa paiknemisel pudedates pinnastes, seda liiva kaevu kandumise vältimiseks. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku ja majandustegevuse kitsenduste täitmise eest vastutab kaevu omanik või maaomanik.

Kui maapinnalähedastes põhjaveeekihtides on piisavalt vett, seal olev vesi on reostuse eest hästi kaitstud ja sobiva kvaliteediga, siis rajatakse lihtsa ehitusega puurkaev, kus ülemised pudedad setted kindlustatakse manteltoruga ja manteldamata puurimist jätkatakse vettkandva kihini. Sellised kaevud on tüüpilised Põhja-Eestis ja saartel ning mujal, kus karbonaatkivimid on maapinna lähedal ja veerikkad. Aladel, kus põhjaveekihid on sügaval vettpidavate setete all, on kaevude ehitus keerulisem ja rajamine aeganõudvam ning kulukam. Sellised alad on Põhja-Eesti rannikupiirkonnad ja Lõuna-Eesti moreenkõrgustikud.

Materjalid koondatud Keskkonnaameti kodulehelt.