Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Tänapäeval kasutatakse ka spetsiaalseid puurmasinaid salvkaevude puurimiseks. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid; varem on kasutatud ka raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini.
Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud tuleks maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsta ja kaevurõngaste vahel kasutada spetsiaalseid tihendeid. Sademetevaesel suvel võib kaev jääda kuivaks.
Videoülevaade salvkaevu hooldamisest
Vead salvkaevude ehitamisel
Vahel on salvkaevu ehitamisel kõige alumised rõngad, hambad ristis, savisse rammitud, misjärel polegi ime, kui veega on probleeme. Ka kaevurakked on tihti liiga madalad, mistõttu võib kaevu pääseda pinna- või pinnasevesi. Eriti halb on, kui ümbritsev maapind on kaevu poole kaldu, kuna see teeb heast veevõtukohast hoopis sademeveekollektori.
Probleemsete kaevude rõngad on peaaegu eranditult paigaldatud valepidi. Sellisel juhul valgub pinnavesi liidete kaudu kaevu. Kaevurõngad peab alati paigaldama õiget pidi, sulund üleval või valtsidega rõngastel kõrgem pool seespool. Aastatega võib kaevuga juhtuda muudki, näiteks võivad läheduses asuvate puude ja põõsaste juured rõngaste vahelt läbi kasvada, või on põhja kogunenud setet ja kaevuseinad on ligased. Paljud taolised asjad on kohe märgatavad, soovitatav on aeg-ajalt kontrollida ning näiteks taskulambiga kaevu vaadata. Õnneks on probleemset kaevu pärast remonti enamasti võimalik edasi kasutada. Vanast probleemipuntrast saab toimiva veevarustussüsteemi üsna vähese vaevaga.
Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, on soovitatav järgida järgmisi soovituslikke nõudeid:
salvkaevu rakked peavad olema terved ja ulatuma vähemalt 0,8 m kõrgusele maapinnast;
kaev peab olema väljastpoolt tihendatud vettpidava materjaliga;
kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates vahetult salvkaevu ümber 0,5 m sügavune ja 0,5m laiune vagu ning täita see saviga ning tampides tugevalt kinni;
salvkaevu ümber võiks rajada nn „tsementkrae“ kaldega kaevust väljapoole; selleks, et välistada sadevee imbumine kaevurõngaste taha ja sealtkaudu kaevu. Salvkaev peab olema pealt kaanega kaetud;
pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu.
Salvkaevu hooldusalal tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:
hooldusala tuleb jätta vähemalt 10 m, kuid sõltuvalt maapinnast ja selle kaldest võib soovitatav kaugus olla isegi suurem;
potentsiaalsed reostusallikad (kuivkäimla, reovee kogumiskaev, sõnnikuhoidla, prügikast, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanalisatsioonitorud jne) peavad paiknema kaevu suhtes allamäge;
heitvee immutamine pinnasesse on keelatud lähemale kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust isegi peale mehaanilist ja/või bioloogilist puhastamist (Vabariigi valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” § 10 lg 2);
omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määruse nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” §-ga 7.
Lisaks tuleb arvestada, et ka liigne väetiste, taimekaitsevahendite ja sõnniku kasutamine võib mõjutada negatiivselt salvkaevu veekvaliteeti. Iga salvkaevu omanik saab oma poolt ära teha nii palju, et väldib potentsiaalsete reostusallikate sattumist salvkaevu vahetusse ümbrusesse, jälgib visuaalselt salvkaevu olukorda, võtab regulaarselt veeproove ja toimetab need vastavasse laboratooriumisse ning vajadusel reageerib kiirelt reostuse tekkimisele.
Kaevu visuaalsel vaatlusel võib selguda, et tuleb teostada mõnda järgmistest hooldustöödest:
kaevu süvendamine;
sette välja pumpamine;
murenenud kaevurakete väljavahetamine;
kaevu rakete vaheliste pragude tihendamine ;
kaevu suudme ümbruse tihendamine savilukuga;
teostada rakete pesu;
kaevu kaas väljavahetada.
Kõik uuesti kaevatud või parandatud kaevud tuleks desinfitseerida kuna salvkaevu konstruktsiooni töötlemine võib saastada kaevu vett. Salvkaevu rajamisel tuleb järgida ehitusseadusega kehtestatud nõudeid (§ 12 lg 2, § 15 lg 1 p 1-2 ja § 16 lg 6) ning vajadusel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
